Käesolevas uurimistöös võetakse vaatluse alla radoon looduslikult radioaktiivne gaas. Radoon kujutab riski inimese tervisele ning seda peetakse suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Seoses radoonist tuleneva riskiga inimese tervisele on paljudes riikides väga aktuaalne radooni kontsentratsiooni kindlaks tegemine pinnases, elumajades, joogivees jne. Võtmaks kasutusele meetmeid nimetatud riski vähendamiseks. Eestis tegeletakse radooni määramisega Kiirguskeskuses ja Eesti Geoloogiakeskuses. Antud uurimistöö teemaks valiti radoon, kuna tegemist on ainega mis on mitmeti ohtlik inimese tervisele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on vaadelda radooni omadusi, tema ohtlikkust inimese tervisele, kus seda leidub ja kuidas seda mõõta. Uurimistöö teostamisel kasutati kirjanduses ja internetis leiduvaid materjale, ning viidi läbi katse radooni sisalduse määramiseks joogivees.
................................ 20 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen radooni looduslikku radioaktiivset gaasi mille mõju inimese tervisele on väga ohtlik. Radooni peetakse erinevate vähitekitaja ( hingamisteede, kopsuvähi ) suureks tekitajaks. Seoses radooni ohtlikkusele on paljudes riikides kindlaks tehtud radooni konsentratsioon pinnases, elumajades, tööpaikades, joogivees, et võtta kasutusele meetmeid riski vähendamiseks. Eestis tegeletakse radooni määramisega Kiirguskeskuses ja Eesti Geoloogiakeskuses. Antud referaadi teemaks valisin radooni, et tähsustada selle ohtlikkust inimese tervisele. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade radooni tekkimisest, omadustest, kaitsest, põhilistest allikatest ja tema mõjust inimese tervisele. Pidev teabe kajastamine ja teadlikkuse tõstmine radooniga kaasnevast terviseriskist propageerib omakorda radoonitaseme alandamist hoonetes ning määruste kehtestamist selle vastu.
võimalikult risti. Kui suurim kiiritus on silmadele ja kaela piirkonda tuleb kaitseriietuse peal kaelapiirkonnas kanda lisadosimeetrit. 3. 3. Isikudosimeetri mõõtmise sagedus sõltub kiirgustöö iseloomust. Eriti suure kiirgusriskiga (A-grupp) töötajatel, kelle aastane efektiivne kogukeha doos on või võib olla 6mSv, tuleb dosimeetreid mõõta üks kord kuus. 4. 4. Kiirgustöötajate dosimeetreid väljastavad ja neid mõõdetakse Eesti Kiirguskeskuses ja TÜ keemilise füüsika instituudis. 5. 5. Patsientide doose on mõõdetud nii ionisatsioonikambri kui TLD-ga. Praegu enim kasutatav patsiendidosimeetria - DAP-meetrid (Dose-area- product-meter). 6. 6. Individuaaldosimeetria protokolle säilitatakse 10 aastat (seaduse järgi peaks vist olema 30 aastat). Ülddosimeetria Meditsiinikiirituse kasutamisel teostatava ülddosimeetria puhul loetakse jälgitavaks
annaabi.ee 
