Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutset murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse.
ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. 3. 4. Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust
Pidevusspekter on näiteks Päikese või hõõglambi valgusel. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Samuti on pidevspektri maksimum seda lühemate lainepikkuste pool, mida kõrgem on tema temperatuur. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumeda taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Iga aine kiirgab valgust ainult kindlail lainepikkustel, mis on iseloomulik just sellele ainele. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Joonspekter on aine ,,sõrmejälg", seda ei saa teistega segi ajada. Kui pidevspektrer meenutab meremüha, siis joonspektrile vastaks laulja hääl, mida on hõlpus ära tunda. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rühul. Joonspektri annab näiteks elavhõbeda aurudega täidetud kvartslamp. Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjeldab neeldumisspekter
laialt levinud, alustades teadustega ja lõpetades kriminalistikaga. Füüsikas öeldakse, et spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. 45. Spektrite liigid. Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. Neid saab jaotada kaheks: Joonspektrid: koosnevad erivärvilistest joontest tumedal taustal. Neid jooni nim kiirgusjoonteks. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Seetõttu öeldakse, et joonspekter on aine ,,sõrmejälg", kuna seda ei saa millegi muuga segi ajada. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Nt elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp. Pidevspektrid: On esindatud kõik lainepikkused. Selles pole tühje kohti ja spektroskoobis võib näha värvilist riba. Pideva spektri annavad kõrge
Kui spektrid on erinevate aatomite ja molekulide jaoks erinevad, siis peaks saama neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just selle aine aatomeid. See lubab aineid kiirgusspektrite järgi üksteisest eristada. Selgub, et kõikide tahkete ainete soojuskiirguse spektrid on ühel temperatuuril täiesti sarnased pidevspektrid. Aga kuidas tekib pidev spekter? Miks nüüd iga aatom ei kiirga ainult kindlate lainepikkustega valgust? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab
Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutu- matuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust . 7 -1 R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl 17 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne)
Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest ole kust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. Kvantarvudeks nimetatakse arve, mis määravad mikroobjekti (aatomit, elektroni vms) kirjeldavate füüsi- kaliste suuruste väärtusi. Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl . 7 -1 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne)
annaabi.ee 
