Järeldused sellest: tempi suurenemisel kiirgusintensiivsus suureneb, kuni saavutab maksimumi ja siis väheneb kuni 0ni. Temp tõusul kiirgusintensiivsuse maksimum nihkub lühemate lainepikkuste poole. 2) Stefan-Boltzmani seadus: Absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsus on võrdeline abs. Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke
Järeldused sellest: tempi suurenemisel kiirgusintensiivsus suureneb, kuni saavutab maksimumi ja siis väheneb kuni 0ni. Temp tõusul kiirgusintensiivsuse maksimum nihkub lühemate lainepikkuste poole. 2) Stefan-Boltzmani seadus: Absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsus on võrdeline abs. Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke