erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid. Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero
See põhjustabki pidevat nihkumist faaside vahel. (Ibid., 166-167) Raadiokaja. Selle nähtuse füüsikaline olemus on lähedane vaibuvusega. See seisneb selles, et üks ja sama signaal jõuab vastuvõtjani kaks või enam korda. Raadiokaja nähtus on seletatav raadiolainete mitmekordse peegeldusega maapinna ja ioniseeritud kihi vahel. Vastuvõtja asukohta võivad jõuda mitte ainult need lained, mis pöördusid tagasi maapinnale ionosfäärist, vaid ka need lained, mis kiirgusid saatjast välja järsuma tõusuga ja sattusid vastuvõtja asukohta pärast korduvat peegeldumist (joonis 6). Raadiokaja mõju vähendavaiks vahenditeks on eriantennide kasutamine, mis saadavad või võtavad vastu ainult ühes suunas, samuti aga ka sobiva lainepikkuse valik. (Ibid., 168-169) Joonis 6. Raadiokaja tekkimine. Ööhäired. Segavate raadiojaamade arvu suurenemine öötundidel on iseloomustav lühilaine raadiovastuvõtu juures, eriti laineastmiku 60 200 m lainete vastuvõtul