Kliima muudab oma ilmastikku
kiirgab. Kui kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tõuseb, jääb soojuskiirgus maapinna lähedale
lõksu. Ka ei suuda soe õhk üles liikuda. Troposfääri osoon neelab edukalt päikesesoojust ja
seetõttu on 15 kilomeetri kõrgusel õhk suhteliselt soojem kui kõrgemal troposfääris. See aga
tähendab, et maapinnalt üles suunduv soe õhk pole enam soojem kui tropopausi õhk ja sealt läbi
ei pääse. Kui Nobeli preemia laureaat Paul Crutzen selle nn kiirguselise jahtumise efektiga
lagedale tuli, peeti nähtust ebaoluliseks. Nüüdseks on selgunud, et atmosfääri ülakihtide
jahtumine mõjutab elu Maal. Jahtumine kiirendab osoonikihi õhenemist, sest madal temperatuur
soodustab osooni lagundavaid protsesse. Osoonisööjad kemikaalid tegutsevad käsikäes
jääosakestega, mis moodustuvad polaaralade stratosfääripilvedes, kui temperatuur on alla –80
kraadi C. Ajakirja New Scientist andmetel ennustatakse, et aastaks 2020 muutub arktiline