"kiirgusbilansse" - 1 õppematerjal

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Väikeste paksuste puhul (200 ­300 m) toimub see kasv kiiremini ja aeglustub paksemate pilvede korral. Albeedo sõltub ka pilved kujust. Suurimad albeedo väärtused on kõrgrünk- ja kihtrünkpilvede puhul (sama pilve paksuse korral). Erinevate pilveliikide keskmised albeedod 12. Maa kiirgusbilanss. Kiirgusenergia bilanss e. lihtsalt kiirgusbilanss on keha poolt neelatud ja kiiratud kiirguse vahe. Tavaliselt vaadeldakse eraldi maapinna, atmosfääri ja süsteemi Maa ­ atmosfäär kiirgusbilansse. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe[1]. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kui tasakaalulise süsteemi kiirgusbilanss on tasakaalus