radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti pinnale või selle lähedusse ja tuumalaengu tahtlik/tahtmatu lõhkamine. Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Kiirguskeskus. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet ja on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel. Teistest riikidest toiminud vastavatest avariidest saab hoiatavat informatsiooni peamiselt Kiirguskeskus. Hädaolukorra korral antakse elanikele kõiki sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja instruktsioone kiirguse vältimiseks. [] Näide elust on Tsernobõli katastroof: 26.aprillil 1986a toimus tuumareaktori plahvatus
Lubatud efektiivne doos, 5 mSv aastas 5 aasta jooksul 1 mSv aastas Kiirgustöötajate dooside vähendamine miinimumini põhineb heade aparaatide, õigete tööharjumuste ja heade praktiliste oskuste ja teadmiste ka otstarbekal tööruumide planeerimisel. Uuringuid tuleks sooritada selliselt, et personalil poleks vaja vahetult uuringuruumis viibida. Samuti tuleks tõkestada kiirguse levik kõrvalruumidesse. Kiirgusavariidest saadav kiirituse võimalus meditsiiniasutuses on väike. Personalile osaks saav kiirgus tuleb eelkõige läbivalgustustest ja väikelapse või ebaadekvaatse või abitu patsiendi kinnihoidmisest - abistamisest. Samuti saab personal suuremaid doose interventsionaalse radioloogia protseduuride ajal. Personali doosi on võimalik vähendada kiirgusallikast kaugemale viimisega, tööaja lühendamisega, kaitsevahendite kasutamisega kiirgusväljas töötades, uuringutehnika
annaabi.ee 
