ning toimuvad prooton-prooton tüüpi termotuumareaktsioonid. Just nendes reaktsioonides vabanevast seoseenergiast saabki Päike oma energia.Kuna keskkonna temperatuur on niivõrd kõrge, on kogu Päikese aine täielikult ioniseeritud kujul ehk plasmana.Tuumas vabanev energia antakse kõigepealt edasi kiirgusvööndile, kus tekkinud energia antakse edasi elektromagnetkiirguse kvantide järjestikkuse neeldumise ja kiirgumisena kiht-kihilt väljapoole. Kiirgusvööndi läbimõõt ulatub umbes 1/3 … 2/3 Päikese keskpunktist arvatuna. Kiirgusvööndile järgneb konvektsiooni vöönd, mis ulatub 2/3 läbimõõdust Päikese nähtava pinnani. Selles piirkonnas alaneb temperatuur kiiresti, energiat antakse edasi Päikeseaine ümberpaiknemise teel nagu keevas vedelikus – kuumem ja hõredam aine tõuseb pinnale, külmem ja tihedam vajub sügavamale.
toimuvad prooton-prooton tüüpi termotuumareaktsioonid. Just nendes reaktsioonides vabanevast seoseenergiast saabki Päike oma energia. Kuna keskkonna temperatuur on niivõrd kõrge, on kogu Päikese aine täielikult ioniseeritud kujul ehk plasmana. Tuumas vabanev energia antakse kõigepealt edasi kiirgusvööndile, kus 37 tekkinud energia antakse edasi elektromagnetkiirguse kvantide järjestikkuse neeldumise ja kiirgumisena kiht-kihilt väljapoole. Kiirgusvööndi läbimõõt ulatub umbes 1/3 … 2/3 Päikese keskpunktist arvatuna. Kiirgusvööndile järgneb konvektsiooni vöönd, mis ulatub 2/3 läbimõõdust Päikese nähtava pinnani. Selles piirkonnas alaneb temperatuur kiiresti, energiat antakse edasi Päikeseaine ümberpaiknemise teel nagu keevas vedelikus – kuumem ja hõredam aine tõuseb pinnale, külmem ja tihedam vajub sügavamale.