45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused
Termotuumareaktsioon toimub temperatuuril vähemalt 10 miljonit kraadi. 45. Kirjelda termotuumapommi ehitust. Termotuumapommis liituvad liitium ja deuteerium ehk raske vesinik. 46. Kus kasutatakse tuumafüüsika rakendusi? Tuumareaktsioone kasutatakse metallitööstuses defektide leidmiseks, meditsiinis ja arheoloogias objekti vanuse kindaks tegemiseks. 47. Milliseid kiirgusühikuid kasutatakse ja mida need näitavad Kiirguse mõõtmiseks kasutatakse neeldumisdoosi ja kiirgumisdoosi. Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed.
annaabi.ee 
