"kiirgavaist" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

gloobus, hobuse pealuid segamini klaaskuulidega, milles värises lehekuid, surnute pealuid pärgamentlehtedel, mis Olid kirjud joonistustest ja kirjatähtedest, suuri ülestikku pandud ja pärani avatud käsikirju, ilma et keegi oleks hoolinud muserdatud pärgamendinurkadest -- ühesõnaga 254 igasugust teaduslikku tühja-tähja ning kõige selle tohuvaoohu peal tolmukord ja ämblikuvõrgud. Kuid ,kuskil polnud näha kiirgavaist kirjatähtedest ringi ega doktorit, kes ekstaasis oleks vaadelnud leegitsevat nägemust nagu kotkas päikest. Ometi polnud kong tühi. Laua kohale kummardudes istus tugitoolis üks mees. Jehan, kelle poole selg eli pööratud, võis näha ainult ta õlgu ja kukalt; kuid tal ,polnud raske ära tunda seda paljaspead, kellele loodus ise igavese tonsuuri oli kinkinud, nagu oleks ta selle välistunnuse abil tahtnud ära märkida, et ülemdiakon on kutsutud ja seatud vaimulikuks.