Lapimaa
setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega
minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa
leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel,
Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes
on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas)
5. VEESTIK
5.1. Jõed
Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää
poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja
madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu
ja kajaki matkad).
Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse
Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja-
Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre
annaabi.ee 
