Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiiretoimelisus" - 5 õppematerjali

Automaatika konspekt
42
docx

Automaatika konspekt

b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised 1) Mittesidestatud (Sel juhul regulaatorid ei ole omavahel sidestatud ja töötavad sõltumatult. Seos on ainult objekti kaudu.). 2) Sidestatud süsteemid. Tänu sellele regulaatorite kiiretoimelisus suureneb ja reguleerimisvead vähenevad. Teine süsteem teatab esimesele süsteemile, et hakkab tööle. 5) Reguleerimistoime muutumise järgi aja vältel. a) Pideva toimega süsteemid b) Katkendliku toimega süsteemid (näiteks relee süsteemid) Reguleerimisprintsiibid. Määratakse sellega mis signaalile reageerib regulaator. Vastavalt sellele on olemas järgmised reguleerimisprintsiibid: 1) Reguleerimine parameetri kõrvalekalde järgi

Elektroonika → Elektriaparaadid
115 allalaadimist
Automaatika alused
47
rtf

Automaatika alused

b) Mitme kontuurilised süsteemid. (siin on juba sisse viidud kohalik tagasiside ja neid võib ka rohkem kui üks olla) 4) Reguleerimisparameetrite arvu järgi a) Ühe parameetrilised b) Mitme parameetrilised 1) Mittesidestatud (Sel juhul regulaatorid ei ole omavahel sidestatud ja töötavad sõltumatult. Seos on ainult objekti kaudu.). 2) Sidestatud süsteemid. Tänu sellele regulaatorite kiiretoimelisus suureneb ja reguleerimisvead vähenevad. Teine süsteem teatab esimesele süsteemile, et hakkab tööle. 5) Reguleerimistoime muutumise järgi aja vältel. a) Pideva toimega süsteemid b) Katkendliku toimega süsteemid (näiteks relee süsteemid) Reguleerimisprintsiibid. Määratakse sellega mis signaalile reageerib regulaator. Vastavalt sellele on olemas järgmised reguleerimisprintsiibid: 1) Reguleerimine parameetri kõrvalekalde järgi

Masinaehitus → Automaatika alused
105 allalaadimist
Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega. Keskmine voolutarve jääb neil siiski LCD-paneelidega samasse suurusjärku. Plasmaekraanide üheks puuduseks on laiaribaliste elektromagnetiliste häirete tekitamine, mis segavad raadiovastuvõttu kesk- ja pikklainetel. Plasmaekraanide eelised on suur kontrastsus (rohkem kui 15000:1), kiiretoimelisus, lai jälgimisnurk ja võimalus ehitada väga suuri paneele (diagonaaliga ligi 4 m). 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel Luminestsents on valguskiirgus, mida kehad (peale soojuskiirguse) emiteerivad mingi välisteguri toimel. Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib ainele rakendatud elektrivälja toimel. Fotoluminestsents on luminestsents, mis tekib nähtava valguse või ultraviolettkiirguse toimel (kasutatakse näit. luminofoorlampides).

Elektroonika → Elektroonika alused
58 allalaadimist
Analoogelektroonika lülitused
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

madal müratase, kuid võimendusomaduste osas iseloomustab neid väike tõus S, mistõttu astme pingevõimendus jääb tagasihoidlikuks. Samas on bipolaartransistoriga aste suuteline andma suurt pingevõimendust. Kumbagi liiki transistore nn hübriidlülitustes omavahel kombineerides on võimalik ühendada mõlema transistori eelised: - kombinatsiooni ÜL-ÜE iseloomustab suur pingevõimendus; - kombinatsiooni ÜN-ÜE iseloomustavad võrdlemisi suur pingevõimendus, kiiretoimelisus ja stabiilsus; - kombinatsioonil ÜL-ÜB e. nn kaskoodlülitusel on madal müratase ning puudub väljundi tagasimõju sisendile (on tagatud signaali ühesuunalisus). Joonis 6.9. Välja- ja bipolaartransistoride hübriidskeemid [3]. Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 30 6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele

Elektroonika → Elektroonika alused
79 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

b. Joonis 3.33 üks paar vaheldi lüliteid (sarnaselt Gray koodile). Need lülitid on seotud joonisel 3.34 toodud lülitustabeliga. Ülejäänud transistorid säilitavad oma eelneva seisundi kuni järgmise lülituseni. Kokkuvõtteks. Plokkjuhtimise (modulatsiooni) eelisteks on kõrge kasutegur (ligikaudu 98 %), kõrge töökindlus ja kiiretoimelisus. Lihtne plokkjuhtimine tagab pooljuhtlülitite sobiva lülititalitluse, kuna konstantse lülitussagedusega lülitusviis garanteerib kiiretoimelisuse ja minimaalsed tõrked püsitalitluses. Lihtsa plokkmodulatsiooniga juhtlülitused ei võimalda juhtida voolu, mis on ühtlasi nende peamiseks puuduseks. Seetõttu kasutatakse plokkjuhtimist põhiliselt väikese võimsusega rakendustes, kus pingepiirkond on fikseeritud ja dünaamilised omadused pole tähtsad. Näitena

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun