Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel
sünkroonse kui asünkroonse muusika mõju väga väike (Pulk 2013: 8). Kui treeningharjutused
on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale
suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta. (Karageorghis
ja Priest 2012: 48)
1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad
Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja aeglase tempoga. Kiiretempolisteks
peetakse neid palu, millel on üle 140 löögi minutis. Keskmisteks selliseid, millel on üle 130
löögi minutis. Need muusikapalad on üldiselt inimestele kõige meeldivamad, nendel on
meeldejääv meloodia, motiveeriv ning selge tekst ja energeetiline struktuur. Aeglase tempoga
on need teosed, millel on 100 või vähem lööki minutis. (Karageorghis ja Priest 2012: 48)
Tempo on üks olulisematest muusika elementidest, mis sportimist mõjutab. Muusika rütm, mis