16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. Erinevatel maadel nimetati laule erinevalt. Prantsusmaal lauldi motetisarnaseid lüürilisi või kiiretempolisi laule, mida nimetati sansoon. Itaalias esines kõrvuti 2 vastandlikku suunda: 1.rahvalik laulutüüp frottola (stroofilise tekstiga refräänilaul, viis ülemises hääles), villanella (algelin kolmahäälne laul) ja sellest arenenud balletto (iseloomulik tekstita refrään fal-lal-lal-laa). 2.peen ja kunstipärane madrigal. Seda iseloomustab vaba värsivorm, lihtne polüfoonia, tavaliselt 4-häälne, filosoofiline, religioosne aga ka erootiline tekst. Enamaltjaolt pühalikud armastuslaulud
zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. Erinevatel maadel nimetati laule erinevalt. Prantsusmaal lauldi motetisarnaseid lüürilisi või kiiretempolisi laule, mida nimetati sansoon. Itaalias esines kõrvuti 2 vastandlikku suunda: 1.rahvalik laulutüüp frottola (stroofilise tekstiga refräänilaul, viis ülemises hääles), villanella (algelin kolmahäälne laul) ja sellest arenenud balletto (iseloomulik tekstita refrään fal-lal-lal-laa). 2.peen ja kunstipärane madrigal. Seda iseloomustab vaba värsivorm, lihtne polüfoonia, tavaliselt 4-häälne, filosoofiline, religioosne aga ka erootiline tekst. Enamaltjaolt pühalikud armastuslaulud
annaabi.ee 
