Geoloogia eksam 2018
põhiliste aktiivsete tektooniliste protsesside lõpp 1,6 miljardit aastat tagasi. Sellega oli Eesti alal
alanud rahulik areng. Viimane aktiivsem periood oli peale jää alt vabanemist (jääd oli 2-3 km). Siis
kerkis maapind kuni 65 m aastas, mis hiljem küll aeglustus. Praegused alad kerkivad 1,5-3 mm aastas.
Kerkimiskaart- nulljoon läheb Tartu alt läbi, loode pool joont kerkib, kagu pool vajub. Kagu-Eestis
vajub maa alla 1 mm aastas. Kerkimine ja vajumine pole ühtne, see kiirened loode suunas.Tallinnas
erineb vajumkine palju, seda tänu mitmetele tehnogeensetele teguritele. Ka Kirde-Eesti
kaevanduspiirkonnas on anomaalia. Midagi projekteerides tuleb alati arvestada vajumiste ja
kerkimistega. Peipsi järve puhul põhjaosa tõuseb ja lõunaosa vajub. Selliste
kerkimis-vajumisprotseesidega seostatakse väga väikesi maavärinaid.
Kagu-Eesti geoloogiline kaart on tehtud mõõtkavas 1:200000 (v.a Peipsi ja Võrtsjärv). Detailsemad