"kiirendusseadusest" - 1 õppematerjal

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Aksiaalsel mehhanismil on iga faasi profiili- ja pöördenurgad omavahel võrdsed. Desaksiaalsel mehhanismil (vt. joon 5-4) on e= e ± ja n= n . Nendes valemites tuleb võtta ülemine märk siis, kui desaksiaalsus on positiivne. Kolmnurkadest Aaoa´1 ja Aba´1 joonisel 5-4 selgub, et =arcsin(se/ReRo), kus se-tõukuri käik, Re- nuki eemaldumisraadius, Ro- nuki alusringjoone raadius. Nukkmehhanismi sünteesimisel lähtutakse tõukurile (või nookurile) etteantavast kiirendusseadusest.Praktikas kasutatavaid liikumisseadusi on palju, näiteks koosinuseline, siinuseline, kaldsiinuseline, konstantne, trapetsiline kiirendusseadus jne. Neil seadustel on erinevad kinemaatilised ja dünaamilised omadused. Õige liikumisseaduse valik võimaldab igas olukorras saada soodsaima mehhanismi. [Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5). Joon. 5-5