Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2
2 välja. Toimub uus käivitusvoolu suurenemine väärtuseni I1 ja relee KA2 rakendumine, kuid KM2 tagastumist ei toimu, sest tema mähis saab toite läbi tema juhtimisahelas sulgunud abikontakti. Edaspidi väheneb käivitusvool kuni staatilise tasakaalu vooluni Ia,st ja sellega on käivitusprotsess lõppenud. Asünkroonmootori käivitusprotsess erineb alalisvoolumootori käivitusprotsessist selle poolest, et käivituse alguses rakenduvad korraga mõlemad kiirendusreleed ja peale kiirenduskontaktori KM2 rakendumist ei toimu kiirendusrelee KA2 teistkordset rakendumist. Käivitusskeemi töö korrektsus sõltub kiirenduskontaktorite ja releede omarakendus- aegade vahekorrast releede omarakendusajad peavad olema väiksemad kui kontaktoritel. Harilikult on see tingimus täidetud, sest tänu releede liikuvate osade väiksemale massile on nende omarakendumisaeg umbes 3...5 korda väiksem kui kontaktoritel. Joonis 1.7 1
annaabi.ee 
