käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas. peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades. Koostada minimeeritud loogikafunktsiooni realiseeriv skeem, kasutades selleks tabelis nõutud kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI) Minimeerin Boole'I algebra abil.
liinikontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil ühendatakse juhtimis- skeemi jõuahelad toiteallikaga; suuna- ehk reversseerimiskontaktor kontaktor, mille abil toimub mootori pöörlemissuuna muutmine; kiirenduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelast välja käivitustakisti või reostaat. Kiirenduskontaktoreid võib olla juhtimisskeemis rohkem kui üks; kiirendusrelee kiirenduskontaktori tööd juhtiv relee; pidurduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelasse pidurdusvoolu piirav pidurdustakisti; pidurdusrelee pidurduskontaktori tööd juhtiv relee. 1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemides on kasutusel hulgaliselt mitmesuguseid tüüpsõlmi, milliste vajalikul viisil ühtseks juhtimisskeemiks ühendamisel saamegi
annaabi.ee 
