teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite. Mootori käivitamiseks lülitatakse sisse nupp SB3 või teistpidi liikumiseks SB2. Mootori seiskamiseks tuleb vajutada STOP nuppu SB1. Peale nupu SB3 vajutmist sulgub kontatkt KA2 ja pingestab mootori ankruahela. Kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2. Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel
kontaktori KM1 mähise ahelas aga avaneb, vältides viimase rakendumise. Mootor käivitub vastassuunas. Mootorit võib igal hetkel välja lülitada surunupu S1 abil. 1.2.2. Käivitusreostaatide jõuahelate tüüpsõlmed. Alalisvoolumootorite käivitusreostaatide juhtimisskeemide jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.2. Joonis 1.2 Mootori käivitamiseks lülitatakse töösse liinikontaktor KM, milline oma sulguva peakontaktiga pingestab mootori ankruahela. Kiirenduskontaktorite KM1 ja KM2 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2 (joonis 1.2.a) või käivitusreostaadi sektsioon R1-1 (joonis 1.2.b). Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM1, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1 (joonis 1.2.a) või lülitades käivitusreostaadi sektsiooniga R1-1 rööbiti sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.b). Esimene käivitusaste on
annaabi.ee 
