lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2. Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus-kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel
1, S1.2,..., S1.n. Kontaktjuhtimisskeemide juhtimisaparaatide ülesannete eristamiseks kasutame edas- pidi järgmisi mõisteid: liini- ehk pealüliti lüliti, mille abil ühendatakse juhtimisskeem toiteallikaga; liinikontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil ühendatakse juhtimis- skeemi jõuahelad toiteallikaga; suuna- ehk reversseerimiskontaktor kontaktor, mille abil toimub mootori pöörlemissuuna muutmine; kiirenduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelast välja käivitustakisti või reostaat. Kiirenduskontaktoreid võib olla juhtimisskeemis rohkem kui üks; kiirendusrelee kiirenduskontaktori tööd juhtiv relee; pidurduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelasse pidurdusvoolu piirav pidurdustakisti; pidurdusrelee pidurduskontaktori tööd juhtiv relee.
annaabi.ee 
