Kosmilised kiired
tihedus on ligikaudu 100 korda väiksem), raadiogalaktikates (plahvatusliku evolutsiooni staadiumis
olevad galaktikad) kuni 1000 korda suurem, Metagalaktikas (astronoomiainstrumentide abil
vaadeldav universumiosa, lähemal asuvad galaktikad) väiksem kui 10-16 J/m3 (10-15 erg/cm3). Seega
asuvad kosmilise primaarkiirguse allikad galaktikates. Oletatakse, et kosmiline kiir tekib kvasarites,
supernoovades, galaktikatuumades ja teistes plahvatuslikes objektides ning saab lisaenergiat
kiirendumisel kosmilistes magnetväljades (kiirendumise mehhanism ei ole veel päris selge). Ka
tähed, sealhulgas Päike, tekitavad primaarkiirgust. Galaktikast pärineva kosmilise kiire intensiivsus
on kõigis suundades ühesugune, kuid Maale langeva kosmilise kiirguse jaotust mõjustab Maa
magnetväli (maamagnetism), mistõttu kosmilise kiire intensiivsus suureneb (u. 30%) ekvaatorist
pooluse suunas. Seda ja Maa magnetvälja teisi, väiksemaid mõjusid kosmilistele kiirtele