Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake-märklaud Osake-osake CERNis (Euroopa tuumauuringute keskus) Large Hadron Collider (LHC) ehk Suur Hadronite Põrkur (1954) Termotuumareaktsioon Tuumadest koosneva plasma kuumutamine temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele Tokamak-reaktsioon Plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt, toimub ainult tähtedes Plahvatuslik kokkusurumine Tokamak-reaktsioon Masin, millega toroidaalse (sõõriku-kujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat (Tamm ja
II postulaat: kõikides süsteemides toimub sama sündmus ühesuguselt. Füüsikalised suurused rel. teoorias: aeg - t= t0 / (sqrt(1- v^2/c^2) - sqrt < 1 seega ajavahemik liikuvas süsteemis on pikem, kui paigalseisvas süsteemis. Ehk liikuvas süsteemis vananeme aeglasemalt. Väikestel kiirustel Newtoni mehaanika põhimõted kehtivad. pikkus - l=l0 * sqrt (1- v^2/c^2) ; pikkus läheb väiksemaks liikuvas süsteemis. mass - m=m0 / sqrt (1- v^2/c^2) ; mass suureneb liikuvas kehas; kiirendis osakeste mass muutub märgatavalt kiirus - saab näidata, et sama liikuva keha kiirus paigalseisva süsteemi suhtes on leitav. v1 rong, v2 inimene. v= (v1 + v2) / (1 + (v1v2 / c^2)) ; näeme, et muud kiirused ei suurenda valgusekiirust, seega jääb see igalpool samaks. Energia ja massi vaheline seos: massi ja energiat võib omavahel samastada; kui on olemas mass, on ka energia. E= mc^2 . Kuna c^2 on tuhutult suur, on ka energia väga suur. Kasutamine: tuumapomm, -reaktor
jõudsid selle tulemuseni kiirendades prootoneid pinge all 700 kV, selliselt õnnestus neil näha tuumareaktsiooni liitiumiga. Meetod mida nad kasutasid on välja töötatud Robert Van de Graafi poolt (Marie Curie õpilane, töötas Oxfordis) kes realiseeris inustriaalselt eletrostaatika masina, kus pinge võib küündida 20 mV-ni. - Teine meetod Osakesed pannakse kiirenema madalama pingega, ning see toimub ringikujulises kiirendis, mida kutsutake ,,tsüklotron". Selline kiirendi võibaldab juurdepääsu kõrgemate energiateni. Osakesed, mis väljuvad iooni allikast tsüklotroni keskosas. Magnetväli hoiab osakese ringikujulisel orbiidil, või pigem spiraalsel, sest igal poolringil antakse kasvatatakse osakeste energiat. Kiirendamine toimub momendini, kui osakeste kimp väljub kiirendist. Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on
ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pige korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtartimeetrika tulemusest u kümme korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja.
annaabi.ee 
