Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle kilbist. Sest rüü kattis kogu keha. 1.3 JALAMEHED Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud. 2. VÕITLUSVIIS Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena. Vastatst ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Seetõttu oli rüütlilahingus langenuid vähe. Võitlus nõudis: tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti.
t2 r p = J = F dt t1 Kuna muut on alati hilisema ja varasema väärtuse vahe, siis p = p2 - p1, kus p=F*t 13. Inertsijõud Kui süsteem liigub kiirendusega, siis kõik vabad kehad selles süsteemis liiguvad samuti kiirendusega, kuid süsteemi kiirendusega vastassuunaliselt. Meile tundub, et kehadele mõjub jõud, sest kogemus ütleb: ainult jõu mõjul toimub kiirendusega liikumine. Sellist jõudu nimetatakse inertsijõuks. Kui näiteks kiirendavas bussis olevatele kehadele mõjuvaid jõude kirjeldada Maaga seotud taustsüsteemis, siis inertsjõude ei ole. 1) Taustsüsteem liigub sirgjooneliselt kiirendusega a r r r r Fi = m a , seejuures Fi a Fi on inertsijõud; a on süsteemi kiirendus 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem pöörleb ümber telje nurkkiirusega . r Fi = m 2 r , Inertsijõud on suunatud tsentrist väljapoole. Seda jõudu nimetatakse ka tsentrifugaaljõuks
annaabi.ee 
