Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata muld kuivab kiiremeini kui kobestatud muld. Kõik see aga omakorda mõjutab toitainete kättesaadavust, taimekasvu ja hiljem saagikust. Parim aeg kobestamiseks on pärast kastmist ja tugevamaid vihmasadusid. 6. Vedelikud tõusevad kõrgemale peenemates kapillaarides ja suurema pindpinevusteguri korral. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures
Tõukejõud ei saa aga kuidagi tekkida. Alalisvool. Esineb suunatud ja soojusliikumine. Elektrivoolu korral on voolutugevus suurus, mis näitab ajaühikus juhtme ristlõiget läbinud laengu hulka. See on seda suurem, mida suurem on laengukandjate triivikiirus. Voolu tekkimise tingimused: peavad olema elektriväli ja vabad laengukandjad. Voolutugevus oleneb E-vektori suurusest, sest mida tugevam elektriväli, seda suurem jõud mõjub laengukandjatele ja seda kiiremeini need liiguvad. Kuid E-vektor pole hea suurus voolu kirjeldamiseks, sest tal on suund, mida pole voolu tugevuse korral vaja. Voolu suuna määrab ära juhe ja laengu märk. Sellepärast kasutatakse voolu kirjeldamiseks potentsiaali mõistet: potentsiaal = energia/laeng. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Vahelduvvool. Räägitakse küll vahelduvvoolust, aga seda tekitab ikkagi vahelduvpinge. Kuidas mõista lauset, et meil on vahelduvpinge väärtus 220 V? Kuidas saab vahelduvat pinget
annaabi.ee 
