hädaabinumber 112. Tähtis on, et helistaja säilitaks rahu ning täidaks täpselt päästekorraldaja poolt antud juhiseid. Eraldi teema on ATeS ehk automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, mis peaks huvi pakkuma just ettevõtete juhtidele. Huvipakkuvaks on kindlasti ka teema ,, ÜHK ( ühendhäirekeskus= 112+110), mis kavatsetakse tööle rakendada 2014 aastal. Infopäeval osalevad HK koostööpartnerid päästeametist, politseist, kiirabist. Ole hooliv endast ja kaaslinlastest! Tule tutvu Häirekeskuse Lääne- Eesti Keskuse tööga, sest meie aitame Sind hädas! Pressiteade edastatud Pärnu maakonnalehele Pärnu Postimees, ajalehele Videvik, ajalehele Meie Pärnu, Pärnu Raadio, Pärnu kohalik TV Tiina Tamm Häirekeskuse Lääne-Eesti keskuse personalijuht telef 44 73211 mob 55584714 Tiina. [email protected]
laulsime talle sünnipäevalaulu. Marina oli nii üllatunud, et puhkes suurest rõõmust lausa nutma. Me andsime talle kingitused üle ja hakkasime sööma. Mina, Helena ja Susanna olime küpsetanud suure tordi. Tort maitses kõigile ja me hakkasime lõbusaid mänge mängima. Keskööl, kui me kõik tantsisime, oli järsku kuulda valju karjatust, Marina kukkus nii, et tal läks jalg tagurpidi. Me kõik kahtlustasime luumurdu ja ma otsustasin kiirabisse helistada. Kiirabist jagati meile juhised, mida Marinaga teha ja nad lubasid veerand tunniga kohal olla. Minutid venisid nagu tunnid, aga lõpuks kiirabi siiski jõudis. Nad tormasid kanderaamiga sisse ja Marina tõsteti sellele. Kuna kõigil oli peotuju läinud ja kell oli juba üks, otsustasime, et lähme magama. Hommikul ärgates helistasin esimese asjana Marinale, et küsida tema seisundi kohta, selgus et ta pidi veel vähemalt ühe päeva haiglas olema. Ütlesin seda ka
kodu ümbritsevatest inimestest, seal hulgas ka Leletist. Kahjuks ei olnud Alex Leletis midagi eriti ilusalt kirjutanud vaid Alexi arvates oli Lelet nõme tattnina. Leletit tabas see lause otse südamesse ja ta otsustas ära kolida vanaema juurde Tartusse. Kolimine näis ainukese võimalusena pääseda eemale Alexist. Ta elas Tartus kuni põhikooli lõpuni. Põhikooli lõpp peaks olema iga inimesele tore meenutus. Kuid seda ta kahjuks ei olnud Leletile. Sel päeval helistati talle kiirabist ja öeldi, et ta vanaema, ema ja ema uus mees Andres ning Leleti poolvend Hendrik said kõik autoõnnetuses surma. Midagi hullemat ei oleks Lelet osanud oodata sellest telefonikõnest. Pärast seda sündmust muutus kõik veel hullemaks. Ainukesed kes olid nii Leletile kui ka Alexile perekonnast alles jäänud olid nende enda poolvennad Karel ja Karol, keda nad hakkasid üheskoos kasvatama. Lelet oli kohutavas masenduses ja ainukene pääs karmist reaalsusest oli narkootikum ja alkohol
kehast. Suurenenud teadlikkus kehast tunneb distressi ja tasakaalust väljamineku kiiremini ära ja aitab rakendada tasakaalustusmehhanisme enne dekompensatsioonifaasi. Tehke tasakaalustavat sporti, mis teile tõepoolest meeldib, mõistke õige toitumise tähendust ning vältige alkoholi ja uimasteid. Proovige saavutada tööst distantsi. Kasutage vabu päevi, milleks teil õigus on. Arendage huvisid ja hobisid kiirabist väljapool ja õppige kolleegidega ka sellistest asjadest rääkima, mis pole tööga seotud – eelkõige siis, kui veedate nendega vaba aega, nii jõuate üksteisele ka inimestena lähemale. Tagage see, et teie vaba aeg oleks tõepoolest vaba aeg ning kandke 186 hoolt selle eest, et teiega võetaks ühendust vaid siis, kui see on absoluutselt vajalik. Kui teiega võetakse regulaarselt ühendust, et te otsekohe kedagi teist asendaksite, siis on teie