On olemas selline ütlus, kuid mul oli selles valdkonnas vähe kogemusi ja ma tundnud neid ohtusid. Ma rääkisin temaga juba tükk aega, kuni tegin otsuse teda reaalses elus näha. See õnnestus. Minu arvamus temast osutus tõeks ehk ta oli selline nagu ma ootasin. Oli aru saada, et ka tema ei pettunud. Siiski jäi temaga kohtumine ainukeseks, sest virtuaalne maailm meeldis talle rohkem kui reaalne elu. Miks oli see nii? Selle põhjuseks võis olla, et ma kiindusin temasse liiga ära ja olin seda ka temale öelnud. Ta ei oodanud sellist lõpplahendust. Virtuaalses maailmas võivad tekkida samad mured, mis tavaelus. Inimsuhted väljenduvad elus mitmel erineval kujul. Suhtlemine vanematega, sõpradega, kirjavahetus kaugete tuttavatega ja armastatutega. Nüüd on jõudnud suhtlemine uuele tasemele virtuaalsele tasandile. See on kõigi nende eelnevate suhtlusviiside kogumik. Virtuaalsel keskkonnal on omad head ja halvad küljed ning
nimekirja, kellest soovib vabaneda. Minu jaoks oli ,,Anna Karenina" raamat, mis pani tõsiselt mõtlema. Mis mulle väga meeldis, oli viis, kuidas autor kirjeldas inimeste tundeid ning kehakeelt tohutu täpsusega. Kindlasti jätab raamat maha jälje ning see ongi kirjandusteose puhul oluline. Lugu oli osalt segadusseajav, kuid pani kindlasti mõtlema armastuse olemuse ning tema erinevate vormide üle, mis sai toodud lugejani läbi erinevate tegelaste. Eriti kiindusin teises raamatus Levinisse ja Kittysse, kes olid kontrastiks Anna ja Vronski keerulistele suhtele.