Maakorraldus
saj I poolel.
Hakati koostama riigi üldkaarti, mille tuli näidata valdade ja külade piirid, talude põllud,
heinamaad, muud külvikud, järved, jõed, sadamad, linnad, teed jne. Maamõõtjad pidid
koostama kahesuguseid kaarte, mida nim geograafilisteks (väikese mõõtkavaga) ja
geomeetrilisteks (suure mõõtkavaga külade ja talude katastrikaardid, koostatud käsitsi,
üks eksemplar) kaartideks. Määrati kindlaks, et kõlvikud peavad olema plaanidel
näidatud kiindlate värvidega.
Kuna maamõõtjaid oli vähe, kehtestati kord, et iga maamõõtja peab 2 abilist
maamõõtjaks välja õpetama. Maamõõtjad pidid tundma mitte ainult kaardi koostamise
kunsti, neil nõuti ka agronoomiaalaseid teadmisi. Nad pidid oskama kirjeldada pinnast ja
selle omadusi ning hinnata maa võimalikku viljakust. Esimene teadaolev geomeetriline
kaart Eesti alal on valminud 1648.a Arbavere mõisa kaart.
Maade hindamine. 17.saj sattus Rootsi riik rahalistesse raskustesse ning riigi
annaabi.ee 
