Mees-kes teadis ussisõnu
kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks,
mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett,
kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel
enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas
tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista
otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd
- peale isa surma mindi tagasi metsa elama ema venna ehk onu Vootele juurde, kes neil oma
onni üles aitas ehitada ja alustuseks 2 hunti piima saamiseks andis, tol ajal oli veel metsas
rohkem elanikke, nüüd olid aga kõik linna põgenenud, Leemet käis ka metsaservalt küla
piilumas, see tundus talle uhke ja valgusrohke, majad ilusad, kuid ta pelgas seda