Eesti õigekeel
Üte on sõna, mis väljendab kõnetatava nime või nimetust. Üte on nimetavas käändes, koosnedes
ühest sõnast, millele võivad eelneda täiendid.
Üte eraldatakse koos tema juurde kuuluvate sõnadega muust lausest komadega.
Kallid sõbrad, olete siis jälle kohal!
Madis, võta raamatud kaasa!
Kuule, armas neiu, vaata mulle otsa!
Kiil ja selle kirjavahemärgid
Kiil on lause või sõnaühend, mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt
seotud. Kiillausel ei ole teises lauses põhisõna, mistõttu teda võib kergesti ära jätta.
Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega.
Komadega eraldatakse neutraalsed kiilud, mida eriliselt esile ei tõsteta.
· Meie keemiaõpetaja, olen selles kindel, tunneb põhjalikult oma ainet.
· A.H.Tammsaare, tõsi küll, oli väga tagasihoidlik.
· Kurb küll, aga nii see paraku on.
· Uskumatu, juba ta tulebki.
annaabi.ee 
