Vaarao eest varjati ebameeldivaid tõsisasju, ta oli riigi tegelikust olukorrast halvasti informeeritud (vt nt Jacq 2000: 178). Maksud laekusid ebaregulaarselt, süvenev majanduslik laos riigis (Jacq 2000: 182) viis kohati boikottide ja lokaalsete mässudeni, mida vaarao püüdis maha suruda põhiliselt võõramaalastest palgasõdurite abiga (Stadnikov 1998a: 319). Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof. Nagu ilmneb Amarna varemetest leitud rikkalikust kiilkirjalisest kirjavahetusest allutatud piirkon- dade halduritega ja teiste valitsejatega (vt Moran 1997), kaotas Egiptus mõju- võimu peaaegu kõikide territooriumite üle Süürias ja Palestiinas, mis varem olid olnud vasallisõltuvuses Egiptusest. Selle põhjuseks oli nii vaarao hõivatus sisepoliitiliste probleemidega kui ka hetiitide algatatud mässud. Egiptuse vä- lispoliitiline hiilgus suudeti mingil määral taastada alles XIX dünastia ajal.
Amoni nime püüti kõikjalt raidkirjadest maha kraapida, et see vajuks unustusse. Samal ajal arendas Ehnaton nii teoloogias kui ka riituses egiptlastele võõrast Atoni kui ainujumala kultust. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof. Nagu ilmneb Amarna varemetest leitud rikkalikust kiilkirjalisest kirjavahetusest, kaotas Egiptus mõjuvõimu peaaegu kõikide territooriumite üle Süürias ja Palestiinas, mis varem olid olnud vasallsõltuvuses Egiptusest. Selle põhjuseks oli nii vaarao hõivatus sisepoliitiliste probleemide kui ka hetiitide algatatud mässudega. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)]
annaabi.ee 
