Purjetamine on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu
tihedusega. 39. Millised ujuvkehad vedelikus on absoluutselt ja millised on suhteliselt püstuvad? Püstuvus on ujuvkeha võime vastu panna tasakaaluasendist välja viivale välisjõule, ning taastada keha algasend vees peale jõu toime lakkamist. Keha püstuvus võib olla absoluutne või suhteline. Absoluutse püstuvuse jaoks paikneb ujuvkeha raskuskese CG allpool veeväljasurvekeset CB ja selline keha ei muuda oma püstasendit peale välisjõu lakkamist (nagu allveelaevad ja kiiljahid). Silindriline ujuvkeha jääb asendisse millesse see paigutatakse kuna keha veeväljasurvega määratud osa on alati ühesuguse kujuga. Muud alused, mis on suhteliselt püstuvad võivad muuta püstasendit, kui keha kalle on piisavalt suur. 40) keha mille metatsentriline kõrgus on negatiivne on ebapüstuv see tähendab et metatsentri punkt on raskuskeskme punktist allpool ehk kui raskuskese ja metatsentri vahe on suur siis laev õõtsub suure