Putukad
munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad
jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts,
söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad
täismoondega, sale keha, suured tiivad, mida katavad soomused, imevad imilondiga
õienektarit; leinaliblikas, lapsuliblikas), mardikateks (keha katavad tugevad kattetiivad;
lepatriinu, ninasarvikpõrnikas, maipõrnikas), kiilideks (sale keha, suured silmad,
läbipaistvad tiivad, elavad lagendikel ja veekogu kallastel) ja ehmestiivalisteks (vastne
(puruvana) ehitab oksatükkidest ja liivast torukese). Kahetiivalistel putukatel (kärbsed,
sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka
lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus
pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad
annaabi.ee 
