"kiilast" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida. Maed olid igivanad, vanemad kui iikski inimene, vanemad, kui iikski inimeste mote vDi sona, mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii