Saturni kettal pilvkattes võib märgata tumedaid vööndeid ja heledaid tsoone - silmatorkavaim neist on hele ekvatoriaaltsoon. Ehkki vööndid ja tsoonid on vähem pilkupüüdvad kui vastavad moodustised Jupiteril, on planeedi ketas harva täiesti detailideta. Põnev on jälgida muutusi tsoonides ja vööndites kuust kuusse, ning kui veab, siis võib sattuda valgetele laikudele - tormidele Saturni atmosfääri ülakihtides. Saturni kaaslast Titani on näha juba 50 mm kiikriga. Teadlased Baskimaa Ülikoolist on jälginud Saturnil asuvat tsüklonit juba üle viie aasta. Seega on see tsüklon Päikesesüsteemi Hiidplaneetidelt seniavastatutest kõige pikema elueaga. Uurimuse läbiviimisel kasutati Cassini kosmosesondi tehtud pilte. Tavaliselt tsüklonite eluiga nii pikk ei ole, mistõttu oli väga huvitav leida üks Saturnil, mis on kestnud juba mitu aastat. Uurimisrühm hakkas tsüklonit jälgima juba 2004. aastal, samal aastal kui Cassini
ja tsoonid on vähem pilkupüüdvad kui vastavad moodustised Jupiteril, on planeedi ketas harva täiesti detailideta. Põnev on jälgida muutusi tsoonides ja vööndites kuust kuusse, ning kui veab, siis võib sattuda valgetele laikudele - tormidele Saturni atmosfääri ülakihtides. Kujutise teravustamiseks võib proovida kasutada kollast okulaarifiltrit ning vööndite ja tsoonide kontrastsuse suurendamiseks helerohelist filtrit. Unustada ei tasu ka Saturni kaaslasi. Titan on näha juba 50 mm kiikriga, ülejäänute, sealhulgas ka selles numbris kõneks olevate Enceladuse jaethyse, nägemiseks on parem kasutada juba suurusjärgus 8-tollise objektiiviga teleskoopi (Ivask, 2007). Saturni on tema suure kauguse tõttu teleskoobi abil juba kaunis raske uurida. Pikksilmaga on näha vaid rõngas ning heal juhul ka see, et planeet on veel lapikum kui Jupiter. Saturni ööpäev kestab "Voyageri" andmetel 10 tundi ja 39 minutit ja täistiiruks ümber Päikese kulub
Siiani on aga selgusetu Rubonist kahe põhja poole jääva jõe, Turunte ja Chesenose asupaik. Arvestades pidevat maa kerkimis Läänemere Eesti alade rannikul, ei olegi võimalik tolleaegset rannajoont ette kujutada. Kindel saab siiski olla ühes, päris nii üheselt edela-kirdesuunaline, nagu ta on esitatud Ptolemaiose kaartidel, see polnud. Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest. On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid
annaabi.ee 
