Väike Prints
lammas võib selle ühekorraga hävitada, lihtsalt niisama, ühel ilusal hommikul,
ilma et isegi teaks, mis ta teeb kas see siis ei olegi tähtis?"
Ta ei osanud enam midagi öelda. Äkitselt puhkes ta nutma. Öö oli saabunud.
Olin oma tööriistad käest langeda lasknud. Kui tühine näis mulle nüüd haamer,
mutter, janu ja surm. Ühe tähe peal, ühel planeedil, minu planeedil, Maa peal on
väike prints, keda peab lohutama! Võtsin ta sülle. Kiigutasin teda kätel. Ütlesin
talle: ,,Lill, keda sa armastad, ei ole hädaohus... Joonistasin talle suukorvi, sellele
sinu lambale... Joonistan soomusrüü sinu lillele... Joonistan..." Ma ei teadnud
enam, mida öelda. Tundsin ennast väga saamatuna. Ma ei teadnud, kuidas talle
läheneda, kuidas tema juurde jõuda. Pisaratemaa on ju nii salapärane.
annaabi.ee 
