Eesti rahvaluule
Regilaule
lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed
mängisid rohkem pilli.
Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis
oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed
kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata.
Pühapäev lähen pulma,
Pulmas kedran kepiga,
Noore härra nokaga,
Suure härra sukaga,
Vana härra vakaga,
Pisikese härra piibuga.
Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki
kaasa aitasid.
Kiigessepad ellad vennad,
Ärge te võtke vihaks,
Ega te pange pahaks.
Et tulin teie kiige alla
Teie kiike kiikumaie,
Kiige lauda laulamaie
Kiik teil kiigub kindaaida
Sambad siidi searepaelu
Alus laud tahab andeeida
Pealis pakk tahab paelusida.
Laule kasutati ka tantsude saateks.
Andke maada mängijalle,
tasast maada tantsijalle,
ümmargusta, kus ma hüppan,
latergusta laulajalle!
Maa mina leidsin, kus ma
mängin
tasasema, kus ma tantsin,
ümmarguse, kus ma hüppan,
laterguse, kus ma laulan.