Referaat ''Kuidas vanasti mängiti''
mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal
esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises. Nii mõisa- kui
talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega.
Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil).
Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana.
Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel
kanamunade värvimise ja vahetamisega. Kiigepaigaks valiti sobiv lage
plats küla ligidal, kus võimaldus mängida. Nagu kõigil on vaenlasi, oli ka
mängudel vaenlasi, need olid vaimulikud ja vagatsejad.
Kuna mänguasju polnud poest saada, tegid lapsed endale ise neid.
Väikestele tegid mänguasju suuremad õed, emad või vanaemad, puust
nukke tegid vennad, isad või vanaisad. Nukul oli tavaliselt puust pea ja
riidest keha. Käed- jalad tehti eraldi ja pärast õmmeldi keha külge. Silmad