Rahvamuusika kui üks olemise vorme eesti rahva säilimise tarvis
võimaluste ja harjumustega, selle muusika kaudu saab end väljendada igaüks kellel
vähegi soovi on.
Vanema rahvamuusika paremaks mõistmiseks tuleks tutvuda ka selle pärimuse
kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade, mõtteviisi ja uskumustega. Tähelepanu
tuleks pöörata mitte ainult muusikale, vaid ka selle kasutamise olukordadele. Näiteks
küllalt monotoonse meloodia iseloom on paremini mõistetav, kui teame, et seda
kasutati lapse uinutamiseks hällis; kiigelaulude omapärane tämber aga viitab
vajadusele, et hääl pidi väljas kõlama kaugele.
Rahvamuusika on tänapäeval populaar- ja kunstmuusika kõrval üks muusikaliikidest.
Õnneks on inimestel võimalus ka nüüdisajal rahvamuusikat nautida, minnes selleks
folkloorifestivalidele, laulu- ja tantsupeole, või ka lihtsalt toredas seltskonnas viibides
rahvamuusikat kuulata. Samuti võib ka ise üksinda looduses või kodus rahvamuusikat