2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi
Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma".
sisuliselt seotud vastlapäevaga, vaid on laenatud Lõuna-Eesti pulmalaulude traditsioonist. Mõnes Lõuna-Eesti piirkonnas lasti liugu jõuluajal (mitte vastlapäeval), mistõttu sealsetele liulauludele on kohati liitunud jõulumängude refrään ol-lulee,-ollulee. Eesti lääneosas on vastlapäeval laulu ja pillimängu saatel tehtud metsikut või aetud kada. Metsik või kada oli õlgedest, riideräbalatest jms nukk, mis viidi oma elukohast eemale. Kiigelaulud Kiigelaule lauldi õues suure kiigega kiikudes. Lõuna-Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel ning kestis pühadeaja ja mõne järelpäeva, vahel terve järgneva nädala. Kiik (öeldi ka häll) püstitati kahe kasvava puu või kahe posti vahele, see oli tagasihoidlikum ehitis kui Põhja-Eesti suur kiik. Kiikumisel oli niivõrd tähtis osa lihavõttekombestikus, et neid pühi kutsuti ka kiigupühadeks.
annaabi.ee 
