Kõige sagedamini on pühapaika ehitatud piiravaid aedasid, mis takistavad loomi ja annavad märku, et tegemist on püha paigaga. Tänapäeval peab aed tõkestama ka mootorsõidukite pääsu pühapaika. Kus aed, seal väravad. Üldine reegel on, et kasutatakse kohalikku looduslikku materjali. Varemalt aiad mõeldud eelkõige loomade kaitseks, tänapäeval piirab aed eelkõige inimeste eest, et märgatakse, et tegemist on teise, püha alaga ning et ei sõidetaks sinna mootorsõidukitega sisse. Kiigekohad – hiite äärealadel asuvad, peetud on meelelahutuslikke koosviibimisi. Purded – ei pea kasutama moodsaid tööriistu, et neid teha, vaid saab ka looduslike materjalidega. Lõkkekohad – kuuluvad kõikide kogukondlike pühapaikade juurde. Peab olema ruumi inimeste kogunemiseks ja toitude valmistamiseks. Arvestama peab ka laienemise võimalusega. Ajaloolised materjalid – vanade rajatiste parandamiseks või uute ehitamiseks