Rahvalaulud
poolt võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkestamatult jätkata.
Koor oli ühehäälne, välja arvatud Setus, kus eeslauljale on kaks saatehäält, kõrgem (kille) ja madalam (torro).
* Sugestiivselt deklameeriti maagilised laulud, enamasti ka muinasjuttude vahelaulud.
* Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata.
* Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid.
* Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad.
* Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid.
3
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152
7. Rahvalaulu värss. Meetrika e. värsiõpetus käsitleb värsisüsteeme, rütmi, riimi, värsi liike ning struktuure.
Prosoodia on värsiõpetuse see osa, mis käsitleb silbivältust ja rõhusuhteid värsis.
Meetrum e
annaabi.ee 
