Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
"Nimed marmortahvlil") ja teisena positiivselt külamiljööd kujutavad näidendid. Kuid
esines ka tsensuuri ja piiranguid, näiteks Kallase näidendi "Mare ja ta poeg"
mängukavast mahavõtmine (kujutas eeslaste vanema naise ebaeetilist käitumist) ning
Tartu Töölisteatri sulgemine.
27. Teatrikriitika ja mõtte areng 20. sajandi I poolel.
Teatrikriitika muutus niisama põhjalikult nagu teater ja näitekirjandus. Varasemad
lehearvustused olid ju enamasti olnud üldsõnaline kiidujutt "järjekordsele edusammule".
Nüüd astus esile uus, haritum ja nõudlikum põlvkond, kes suutis näidendit ja esitust
asjalikumalt eritleda. Arvustused kasvasid pikemaks ja põhjalikumaks, sigines poleemika
teatrite ja teiste arvustajatega. Eriti algupärandeid vaagides kardeti väga teha seniseid
omamehelikke hinnaalandusi, mõõdeti kõike mingist kujuteldavast täiusideaalist
lähtudes. Samasugust nõudlikkust rakendati näitlejatele. Tulemuseks oli ka solvumisi ja
kibestumist
annaabi.ee 
