"kiideldud" - 1 õppematerjal

Merekultuur ja etikett

Hooaja esimene kala tuli merele tagasi anda, selleks osutunud siig või särg ennustasid kehva, latikas head kalaaastat. Hea kalaõnnega inimene võeti meelsasti merele kaasa, sellise kaluri paadist toodi õnneseemneks oma paati kalasoomuseid. Ahnusest liiga väikesi kalu püüdvad kalurid arvati tulevikus jäävat kalata, heldeid arvati meri soosivat - seepärast ei tohtinud kalur keelduda andmast rannas osa saagist kalavastalistele, ka kass pidi saama oma osa. Hea kalaõnne puhul ei kiideldud, ka võõras ei tohtinud kaluri suurt saaki kiita, et mille tema kalaõnne ära sõnuda. Tabu oli merel kutsuda kalu või loomi nende õigete nimedega. Püügi ajal ei tohtinud laulda, karjuda, vilistada, vanduda, petta ega tüli norida. Söögilaual ei tohtinud kala söömist alustada sabast (siis ei minevat ta enam võrku, kala põie söömine põhjustavat võrgukudumisel silmade vahelejätmist, kala silmi ei tohtinud aga üldse süüa.