"kiibitehnoloogiast" - 1 õppematerjal

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Kujutab endast väikest trükiplaati, millele on monteeritud suure mahuga mälukiip. Nimetatakse ka välk-muutmäluks (flash RAM) või välk-püsimäluks (flash ROM) ning kasutatakse peamiselt pihuarvutites, sülearvutites, digitaalkaamerates jne. Erinevalt DRAM või SRAM mälukiipidest, kuhu saab kirjutada ühe baidi kaupa, peab välkmälus kustutama ja kirjutama kindla suurusega plokkide kaupa (plokkide suurused ulatuvad 512 baidist 256 kilobaidini). Välkmälukiibid arenesid välja EEPROM kiibitehnoloogiast, kuid on odavamad ja suurema tihedusega. Termini võttis esimesena kasutusele Toshiba ja see tähendab, et välkmälu kustutamine toimub "välgatusena". Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril