Tõde ja Õigus II Terve tekst
oleksid võinud teised tema punastumist näha.
,,Jäite siis siia ukse alla," ütles emand Vaarmann hädaldavalt, ,,oleks ometi kutsunud võõra
tahapoole."
,,Ma tahtsin kutsuda," vastas neiu; ,,aga noalaev on ju laeni täis."
,,Ah jumal, minu noalaev!" kaebas ema nagu käsi ringutades ja pöördus siis Indreku poole
vabandust otsima: ,,Kui teie teaksite, mis häda mul nende kahega on. Kuhu midagi võtavad,
sinna jätavad. Ja minul aega korjata ei ole, pole muud kui kiian aga tahapoole, et saaks ukse
allagi ruumi enesele ja teistele, kes vahel sisse astuvad. Ja neid närusid ja kodinaid on kohe nii
palju, et sa ei tea, kuhu nad mahutada. Selga panna ei ole, aga korjata ja koristada, nii et väsid.
Ei seda hullu tea, kas teiste juures ka nõnda peaks olema."
,,Härra Paas," ütles vanem tütar, ,,teie peaksite meie ema tundma, siis oleks teil kõik kohe selge.
Tema ei viska nimelt midagi ära, ei anna midagi kontsukaupmehele, vaid aina korjab, sest tema
annaabi.ee 
