E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
) «Sa tahtsid oma isa õ eeskuju jäele teha, salamahti
kodunt ara joosta, iseennast ja oma sugukonda kõge suurema häi sisse kukutada? Kes teab,
mis veel oleks juhtunud, kui sa kauemaks Kuimetsa oleksid jä anud!»
«Magdalena Zoege!» üles Agnes varjamatu põgusega, «kui teie seda nime ei häene
teotada, mida minul on au kanda, siis tuletage väemasti meelde, et teie Pirita kloostri abtiss
olete.»
See etteheide mõus niipalju, et abtiss äedate
400
sõade asemel enam kihvtiseid sõu tarvitama hakkas.
«Otse selle päast, et ma sinu isa kuulsat nime uue teotuse eest hoida tahtsin, võsin ma
sind oma hoole alla,» üles ta käisevalt. «Sa ei pä ase minu käst, enne kui su kange süa
rusuks pekstud, su kurjale teele eksinud mõted hea poole on juhitud.»
«Ma ei võ uskuda, et mu isa mind siia vangi on pannud.»
«Usu mis sa tahad, aga kõgepealt usu seda, et nende mü uride vahel kõk voli ja võmus
minu käs seisab