Teose analüüs Rene Magritte maal ,,See ei ole piip" on üks paljudest Magritte sürrealistlikest maalidest. Sürrealism kujutab endast kunstnike unenägudele ja vaistudele või alkoholi ja uimastite mõjul tekkinud nägemustele toetudes maalimist. Eiratakse tavasid, reegleid ja ühiskonna moraali. Kunstnik on maalinud lõuendile ühe ilusa piibu ja maalinud kirjana alla sõnad "See ei ole piip". Mis selle mõte on, seda teab vaid kunstnik ise, aga ilmselt on see tavapärane, sürrealismile omane reeglite eiramine ja tavainimestele esmapilgul mõistetamatu vastuolulisus. Samas võib igaüks ise mõelda, mis see on, kui all on kiri, et piip see ei ole. Minu meelest meenutab see ikkagi piipu. Aga kui seda tagurpidi vaadata, siis meenutab see võib-olla elevanti. Sellist hambutut ja kihvadeta elevanti. Rene Magritte ,,See ei ole piip"
poriloiku, et siis siilist jagu saada. Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra. Siilile ei meeldi kui teda selili keeratakse kui soovite teda altpoolt näha, siis tõstke ta üles. Vasikas sünnib sarvedeta, elevandipoeg kihvadeta, siilipoeg seeeest tuleb ilmale, okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta. Siili okkad on meie juuste sugulased vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad. Okkad kaitsevad siili