» Ta pani oma siidise käe niiviisi mu käele, et ma ütlesin: «Ennem sureksin.» «Ma poleks uskunud, et niivõrd ärritun,» ütles ta. «Jutusta nüüd edasi, enam ma nii ei tee. Ütle mulle, mis teha, ja ma teen kõik, mis sa ütled.» «Noh,» ütlesin ma, «nad on rängad kelmid, need kaks petist, ja ma olen sunnitud nendega veel tükk maad edasi rändama -- ükskõik, kas ma tahan või ei. Ma parem ei jutusta teile, miks. Kui te nüüd linna nende kallale kihutate, siis pääseksin küll mina nende küüsist ega poleks minul midagi; aga on veel üks isik, keda te ei tunne ja kelle pärast ma olen mures. Päästame tema, eks? Muidugi. Noh, siis ei.saa me praegu kelmide vastu midagi ette võtta.» Kuna ma seda rääkisin, tuli mulle hea mõte. Taipasin, kuidas ma võisin enese ja Jimi petistest vabastada. Tuli lasta nad siin vangi panna ja siis ära sõita. Kuid ma ei tahtnud
«Kindel on, et me ei või jääda niiviisi igavesti pea kohal rippuva mõõga alla,» ütles Athos. «Tuleb leida väljapääs olukorrast.» «Aga kuidas?» 449 «Kuulge, katsuge temaga kohtuda ja asi ära seletada. Öelge talle: rahu või sõda! Andke talle aadliku ausõna, et te kunagi ei räägi temast midagi; et te kunagi ei tegutse tema vastu. Tema poolt aga pidulik vanne jääda teie suhtes erapooletuks. Kui ei, siis ähvardate minna kuni kantslerini, kuni kuningani, kuni timukani, kihutate kogu õukonna tema vastu, annate ta üles kui karistatu, lasete ta kohtu alla anda ja kui ta õigeks mõistetakse, noh, siis te tapate ta, aadliku ausõna, mõne hoovi nurgas, nagu tapaksite marutõbise koera.» «See abinõu meeldib mulle,» ütles d'Artagnan, «aga kuidas temaga kohtuda?» «Aeg, kulla sõber, aeg toob kaasa juhuse ja juhus annab inimesele kahekordsed võimalused võita. Mida rohkem on mängus, seda enam võidetakse, tuleb vaid osata oodata.»
annaabi.ee 
