Potter võttis suure taskunoa, lõikas ripneva köieotsa ära ja ütles: «Nüüd on see neetud töö tehtud, kondisaagija! Laduge veel viis välja või ta jääb siia.» «Õige jutt!» tähendas Indiaani Joe. «No kuulge, mis see siis tähendab?» küsis arst. «Te nõudsite oma tasu ette ja ma maksin leile.» «Jah, ja te olete veel rohkemgi teinud,» ütles Indiaani Joe, lähenedes arstile, kes oli püsti tõusnud. «Viis aastat tagasi te kihutasite mu ühel õhtul oma isa köögist välja, kui tulin süüa paluma, ja ütlesite, et ma ei ole ausa mõttega sinna tulnud. Ja kui ma siis vandusin, et maksan teile kas või saja aasta pärast selle eest kätte, laskis teie isa mu kui hulguse vangi panna. Kas te arvasite, et ma olen selle unustanud? Indiaanlase veri ei voola mu soontes asjata. Nüüd olete mul käes ja nüüd õiendame oma arved!» Nende sõnade juures ähvardas ta arsti rusikaga näkku. Arst tõstis äkki käe ja lõi lurjuse
,,Mis need on?" pöördus direktor Indreku poole. ,,Härra Ollino ütles juba," vastas Indrek. ,,Kust või milleks need on?" päris direktor edasi, ja muie poiste nägudel aina laienes, eriti sellepärast, et Indrek ei andnud vastust. Vutt oli juba sedavõrt heas meeleolus, et püüdis oma kõrval seisva Siku väikest sõrme. ,,Ah teie oletegi see tassikõrvade murdja!" karjus direktor. ,,Teie pikk niisuke! Teie, kes te mul vanahärra Schulzi minema kihutasite! Teie..." ,,Need ei ole teie tasside kõrvad," ütles Indrek nüüd. ,,Kuidas? Mitte minu? Aga kelle siis? Kust te nad võtsite?" küsis direktor. ,,Seda ma ütlen ainult härra direktorile üksi," vastas Indrek. ,,Härra Maurusel pole saladusi," ütles direktor. ,,Minu maja on kui klaaskuppel, igaüks võib sisse vaadata, kes aga tahab, sest siin valitsevad tõde ja õigus. Ütelge siinsammas või meie kõik peame arvama, et see pikk inemine valetab siin."
annaabi.ee 
