Nimetu
Kujutlegem, et te istute kuullaagrieelselt jalgrattale uue «Humberi» sadulasse, vajutate kergelt
pedaalile ja veniva ning pikaldase hoovõtu asemel tunnete, et sõiduk hakkab liikuma nii
sujuvalt ja kergelt, nagu lükkaks keegi teid pisut tagant. Tundub, et see liigub ise. Ei, see pole
enam lihtsalt liikumine, see on lend. Oleks vaid siledat teed, ei jõuaks siis ei jooksja, ei traavel
ega lind taevas mööda oma kaherattalise mustangi saduldanud kihutajast.
Tuletame meelde, et see oli aeg, mil jalgratta esiratta läbimõõt oli jõudnud 180 sentimeetrini.
See «ämblikuks» kutsutud mudel püsis moes oma tubli paarkümmend aastat. Kui moodsad ja
ekstravagantsed näisid nad siis! Mitte jalgrattad, vaid ratastega monumendid. Isegi tänapäeva
leiduritele tuleb aeg-ajalt peale igatsus selle tarindi järele. Tõsi, nad ei riski enam katsetada
kahemeetriste ratastega, vaid ehitavad sõidukile n-ö teise korruse peale. Ja sinna üles roninud,
annaabi.ee 
